See nukuplika on üks mu enda viimase aja lemmikuid. Seda kirjutades on küll selline tunne, nagu ütleks, et armastan üht oma lastest rohkem kui teist 🙂 Aga ei saa salata, et kuidagi eriti nunnutamakutsuv on see pehme nukuke mu jaoks. Võttis ikka omajagu aega ja nuputamist, et sellise tulemuseni jõuda, nagu ükskord varem juba kirjutasin. […]
Lavendlitooni pehme plika Read More »
Täna saatsin teele kaks nukukest Tallinnasse Kalli-kalli lasteaeda, neljapäeval saabuva sünnipäeva puhul maskottideks. Teist korda minu nukkude loomise ajaloos oli väljakutse teha nukud pildi järgi. Muidu õmblen näod-juuksed rohkem nii kuidas parasjagu tuleb, ilma kindla plaanita, peaasi et (enda arvates) kena tuleb. Nüüd oli vaja teha nii, et nukud sarnaneksid lasteaia seinale maalitud lastega. Ja
Kui ma väike olin, rääkis üks tore naabritüdruk, et tema ema rääkis (või oli see äkki hoopis tema mamma, sest koolivaheajaks oli ta tulnud pealinnast suvitama just oma mamma juurde meie naabermajja väikses helges Eesti väikelinnas), et kui pihlakad hakkavad punaseks minema, tähendab see seda, et suvi hakkab läbi saama ja koolimineku aeg kätte jõudma.
See pontsakas nukuke mängib eilsest armsa-koduse Särasilmade hoiurühma lastega. Emasüda ikka pisut muretseb, kas tal koduigatsus ka vahel peale tuleb ja kuidas ta teiste lastega klapib. Küllap ikka klapib. Enne lahkumist nägin veel, kuidas ta nukuköögis ringi vaatas, nukusõpradega teed rüüpas… …ja magama sättis. See pontsakam nukuke täidab kenasti ka beebinuku rolli, minu silmis ongi
Pontsakas põngerjas Read More »
Hommikul, mil seda nukku õmblema asusin, oli tõusev päike talvise idataeva erepunaseks maalinud. Nii sündiski Koidupuna. Mõne inimese kõrval tekib tunne, et kaaslane on ära tabanud mingi sügavama tõe elus ja toimetab vaikselt ja rahulikult selle järgi oma elu elada. Kas olete ka midagi säärast kogenud? Koidupuna olemist kõrvalt vaadates tunnen just seda. Kui järg
Sättisin ritta erinevad Waldorfnukud, mida õmmelnud olen ja mille valmistamist õpitubades ja kursustel juhendan. Valikus on mitmesuguse keerukuse ja suurusega nukud, saatmaks igas vanuses lapsi ja miks mitte ka mängumeelseid täiskasvanuid. Nukkude valmistamiseks kasutatavatest materjalidest kirjutasin lähemalt SIIN. Kõige lihtsam RÄTINUKK on paras sakutamiseks-nätsutamiseks kõige pisematele, kes on just oma käte kasutamise võimalusi avastama hakanud. Rätinukk valmib õpitoas 1-2 tunni
Erinevad Waldorfnukud Read More »
Saaremaa valss meeldis mulle juba väiksena. Ma vist ei saanud päris täpselt aru fraasist linalakk-neid. Igaljuhul kerkis laulu kuuldes kujutlusse mingi müstiline keerlev-pöörlev haldjas, kes öistel Saaremaa heinamaadel lendleb. Seda, et linalakk-neid midagi ilusat peab olema, adusin ilmselt kuidagi laulu meeleolust 🙂 Selle väikse 28cm pikkuse Linalaka naturaalsed lambavalged pikad juuksed on tehtud käsitsi
Ma kahtlustan, et Rosina pole puhast verd maarahva tütar ja tema soontes voolab hoopis pisut mustlase verd. Tal on tumepruunid juuksed ja sügavad rosinasilmad. Rosina on looduslaps, kes oskab lillede ja liblikate keelt ning ilmselt teab natuke ka nõiasõnu. Rosinat võib sageli näha ringi lippamas, juuksed tuules lehvimas ja pika kleidi saba näpus, et
Meel on lõbus heasüdamlik tüdruk, kellele loodus on kinkinud ka tõeliselt kenad näojooned ja rohekas-sinised särasilmad.Meel sätib juuksed enamasti kahte patsi, aga vahel teeb ikka teisi soenguid ka ja nendega on ta sama kena, kui mitte kenam 🙂 Meel on ärksa loomuga teotahteline plika. Ta sobiks hästi punti mõne omasugusega. Samas võiks tema suurem sõber
Helin on armas tütarlaps. Ta on üsna vaikne, käib sageli kuskil eemal istumas ja kaugusesse vaatamas. Keegi ei tea, mis ta seal mõtleb. Kahtlustan, et ta unistab päris oma sõbrast, kellega koos mängida ja märgata elu väikseid armasaid imesid. Vahel teeb Helin ka krutskeid ja turnib oma kenas lillelises kleidis kirsipuude otsas. Kindlasti leiab ta
