See pontsakas nukuke mängib eilsest armsa-koduse Särasilmade hoiurühma lastega. Emasüda ikka pisut muretseb, kas tal koduigatsus ka vahel peale tuleb ja kuidas ta teiste lastega klapib. Küllap ikka klapib. Enne lahkumist nägin veel, kuidas ta nukuköögis ringi vaatas, nukusõpradega teed rüüpas… …ja magama sättis. See pontsakam nukuke täidab kenasti ka beebinuku rolli, minu silmis ongi […]
Pontsakas põngerjas Read More »
Olen palju pusida saanud nende pehme kehaga nukkude kallal. Õppinud otseselt kelleltki pole, ainult omal käel katsetanud ja tuletanud. Et oleks nunnud käed. Ja jalad ikka jalalaba moodi, mitte ei ripuks kuidagi kahtlaselt sääre küljes. Et nukk istuks ja liigutaks pisut käsi ja samas püsiks keha täitev vill omal kohal ja ilusasti vormis ka pärast
Pehme nuku evolutsioon Read More »
Sain just valmis sellise kepsaka nuku. Õmblen alati hea tujuga, aga seda nukku oli kuidagi eriti mõnus ja ladus luua. Nukk valmis mõeldes ühele peagi aastaseks saavale tirtsule. Seepärast valisin teha pehme kehaga ja selgaõmmeldud kombega nuku. Nii on nukk pehmem kaissu võtmiseks, kergem kaasas kandmiseks ja ei jää alasti ka siis, kui nukuomanik oskab
Patsiline nukutüdruk Annile Read More »
Hommikul, mil seda nukku õmblema asusin, oli tõusev päike talvise idataeva erepunaseks maalinud. Nii sündiski Koidupuna. Mõne inimese kõrval tekib tunne, et kaaslane on ära tabanud mingi sügavama tõe elus ja toimetab vaikselt ja rahulikult selle järgi oma elu elada. Kas olete ka midagi säärast kogenud? Koidupuna olemist kõrvalt vaadates tunnen just seda. Kui järg
Kaire soovidest inspireerituna sündisid südasuvises päikses ja soojas tuules kaks roosat kaisutüdrukut. Kaisunukud on 17cm pikad ja varba otsast mütsi tipuni naturaalsetest materjalidest. Nukkude keha ja mütsi õmblemisel kasutasin erineva tekstuuriga puuvillaseid kangaid, et pakkuda silmailule lisaks väike kompimiselamus 🙂 Materjalid: täidetud Eesti lammaste villaga, nägu ja käed eco-tex standardile vastavast puuvillatrikotaažist, silmad-suu tikitud puuvillaste
Roosad kaisutüdrukud Read More »
Kui ma Võrru kaisunuku õpituba läksin tegema, võtsin kaasa ka kõige esimese omaõmmeldud kaisunukukese. See blond sinisilm sai õpitoa jooksul 2-aastase Miinaga nii headeks sõpradeks, et Miina ja ta ema võtsid ta päriseks enda poole 🙂 Aitäh! Selle natuke tumedamate sinisilmadega ja beežikate juustega kaisunuku saadan aga varsti-varsti Tallinna poole teele, kust ta väikeste vahepeatustega
Kaisunukud Miinale ja Mariile Read More »
Saaremaa valss meeldis mulle juba väiksena. Ma vist ei saanud päris täpselt aru fraasist linalakk-neid. Igaljuhul kerkis laulu kuuldes kujutlusse mingi müstiline keerlev-pöörlev haldjas, kes öistel Saaremaa heinamaadel lendleb. Seda, et linalakk-neid midagi ilusat peab olema, adusin ilmselt kuidagi laulu meeleolust 🙂 Selle väikse 28cm pikkuse Linalaka naturaalsed lambavalged pikad juuksed on tehtud käsitsi
Ma kahtlustan, et Rosina pole puhast verd maarahva tütar ja tema soontes voolab hoopis pisut mustlase verd. Tal on tumepruunid juuksed ja sügavad rosinasilmad. Rosina on looduslaps, kes oskab lillede ja liblikate keelt ning ilmselt teab natuke ka nõiasõnu. Rosinat võib sageli näha ringi lippamas, juuksed tuules lehvimas ja pika kleidi saba näpus, et
Meel on lõbus heasüdamlik tüdruk, kellele loodus on kinkinud ka tõeliselt kenad näojooned ja rohekas-sinised särasilmad.Meel sätib juuksed enamasti kahte patsi, aga vahel teeb ikka teisi soenguid ka ja nendega on ta sama kena, kui mitte kenam 🙂 Meel on ärksa loomuga teotahteline plika. Ta sobiks hästi punti mõne omasugusega. Samas võiks tema suurem sõber
Helin on armas tütarlaps. Ta on üsna vaikne, käib sageli kuskil eemal istumas ja kaugusesse vaatamas. Keegi ei tea, mis ta seal mõtleb. Kahtlustan, et ta unistab päris oma sõbrast, kellega koos mängida ja märgata elu väikseid armasaid imesid. Vahel teeb Helin ka krutskeid ja turnib oma kenas lillelises kleidis kirsipuude otsas. Kindlasti leiab ta
