Eksju mai viimane päev on täiesti sobilik aeg eelmise aasta kokkuvõtete tegemiseks 🙂 Minu heades kavatsustes pidi see postitus ilmuma juba jaanuari esimestel päevadel, aga millegipärast olen ma “õige pisut” takerdunud 😀
2016. aastal sündis Loonalapse töötoas ja rändas laia ilma
16 pehmut,
8 klassikalist waldorfnukku,
2 beebinukku,
2 nukumajanukku,
1 muhv ;),
ja mõnus sületäis kaisukaid, nimetikandiga ja niisama.
Lisaks taastasin ühe pügada saanud nuku juuksed ning valmistasin riided kaheksale nukule.
Saagikus on kokkuvõttes üsna sarnane 2015. aastaga: pehmusid ja klassikalisi waldorfnukke sündis küll mõnevõrra vähem, seevastu beebisid, nimetikandiga kaisukaid ja nukuriideid jälle pisut rohkem. Aasta alguse mõõnaperioodi loomeseisakut korvas see, et möödunud sügisest on mul pärast seitset ühe või teise lapsega kodus oldud aastat taas päris eraldi aeg töötamiseks ehk jumalikud viis tundi vaikust ja rahu oma tegemistele keskendumiseks, kui üks laps koolis ja teine lasteaias 🙂
Aasta esimestel päevadel sündis suur waldorf-beebinukk Hans Gustavile 3. sünnipäeva kingituseks, aga fotomeenutust temast mulle ei jäänud.

Pehmu 1-aastasele Elizabethile jäi ka praku pildile püüdmata.


Pehmu pooleteistaastasele Katrinele ruttas minema enne, kui pilti jõudsime teha.








Nukuriided varasematele Loonalastele:
Nukuriided emade valmistatud waldorfnukkudele:
Pügada saanud nukk enne juuste taastamist…
Vaatan kõike seda ilu ja ausõna selline tunne on, et ega mina ka ei tea, kusy ja kuidas see kõik tulnud on. Ja teisipidi mäletan kõiki väikseid pusimise, nuputamise ja katsetamise, ülesharutamise ja uuesti tegemise hetki, mis mind on nii kaugele toonud. Ühtpidi tõesti tundub mulle, nagu need nukud oleks juskui iseenesest avaldunud läbi minu, teistpidi tean hästi pühendumist, mis olen sellesse võrrandisse pannud tõeliselt rahuldustpakkuva ja rõõmutoova tulemuseni jõudmiseks.